Imelikud asjad

Sügisel kasvavad otsekui maa seest välja üsna imelikud asjad.







Ja ühte asja tahtsin ma veel öelda või oiatada:
TRA, ÄRA LOOBI OMA KANTOSSE JA TSINNIPURKE JA KRÕPSUPAKKE MÖÖDA METSA LAIALI, RAISK! KUI LÄHED METSA NIKKUMA VÕI LAKKUMA, VÕTA PÄRAST OMA SITT KAASA, ONJU!

atokuKMRZH

atokuKMRZH

Tõepoolest. Üks sisukamaid poste siiamaani. Tänud blogtree tiimile.

Pind perses

Ma pean tunnistama, et ega mulle Tallinn väga ei meeldi. Ega see pole teab mis uudis ka muidugi. Ütleme nii, et Tallinnas on muhedaid kohti, aga need on ühendatud natuke liiga suurte ja lärmakate autojõgedega. Ühest muhedast kohast teise jõudmine on ilge pind perses ("pain in the ass" on paslik minu meelest just nii eesti keelde ümber panna).

Teinekord mõni küsib, et kas Kuressaares saab siis ka elada, seal pole ju kino ega teatrit (ei ole jah) ja näitusi on vähe ja inimesi on vähe ja... (Olgu öeldud, et mida vähem inimesi, seda parem. Hommikul sõidan vahel pargis rattaga ja kui mõni varajane turist on sinna koperdama tulnud, käib peast läbi mõete, et näe, mida see siin MINU pargis kooserdab?!)

Vastuseks neile võin ma öelda, et Tallinnas on TÕESTI üks koht millest ma puudust tunnen ja mida ma pea alati Tallinna väisates külastan. See on nimelt "Ristikheina" pood Raua tänaval. Sealt ostan ma vene õlut ja marineeritud küüslauku. Teater, kino ja näitused... ma ei tea... No näitustel mul tegelikult täitsa meeldib.

Niisiis. Olen Tallinnas ja akna alla sõidavad autod lakkamatu joana. Rõve.