Olge õnnelikud...

Just. Olge õnnelikud, et muusikaga tegeleb mu vend ja mitte mina. Sest siit tuleb veel üks lugu, mis mulle aastaid meeldinud on:



Ehkki, teisest küljest mõnes mõttes...
Ilmselt kui mina kitarri mängiks, oleks avanev vaatepilt laias laastus midagi sellist :)



Kurat, see on täitsa hea kild.

Lin-nas on plusskakskend-viis - suu-vii!

Novot. Nüüd on küll õige aeg seda laulu lasta. Tahtsin juba eelmisel suvel, aga siis ei olnud seda õigel ajal kohe käepärast. Sel suvel tundus, et polekski nagu selle lauluga midagi peale hakata, aga nüüd keerati lõpuks radikas ikka põhja. Tahtsin mingit pilti ka panna, aga pole midagi sobivat võtta kohe hoobist. Peab rohkem pilte tegema. Mulle seondub selle looga umbes Maardu järve kant või midagi nii. Et taamal need Iru tünnid ja korstnad ja kusagil sõidab rong ja asfalt sulab ja et "Lin-nas on plusskakskend-viis - suu-vii!" ja venelased ujuvad puntras soojas järves ja autoraadiost kostab siis see lugu.



Novot. Ja mul on puhkus ka, eksole! Kahjuks ei saa midagi eriti teha, peab murul puu varjus lesima. Aga ega ma muidu ka muidugi ei teeks. Olen juba selline. Võta või jäta.

Vahel tuleb himu peale

Vahel ma kuulan seda lugu.
Nii juba mitu head aastat - aeg-ajalt panen selle loo mängima. Tuleb kohe selle loo imu peale, no võta või jäta.



Nüüd siis tead.
Mõni selline lugu on veel, eks ma võin neist teistest lugudest ka kunagi rääkida.