Slow slow slow

Greatest song ever

Tegelt ma proovin Youtube'i videopostitust. Aga lugu on muidugi ka hea.

Põlvega näkku

Hommikutelevisioonis või Terevisioonis või mis kurat ta'nd ongi, on minu vaieldamatuks lemmikuks see nn. hommikuvõimlemise osa.
Seda veavad kõige šefimad tüübid.

Täna oli üks joogatädi. Olen tähele pannud, et joogatädid on reeglina väga säravate silmadega ja ajavad kummalist juttu suust välja - tundub, et see joogavärk sakib päris hästi, sest miks muidu pillas tädi lauseid nagu "täna teeme rebasejoogat", "liputame nüüd saba", "keerame end sõlme", "ärme kaua pea peal ole, sest muidu saavad ajurakukesed kahjustada", "haugume nüüd koera kombel" jne. Kaine inimene nii ju ei tee. See kõik tipnes sellega, et stuudios oli kaks poissi, kes kõik tädi käsklused vastuvaidlematult täitsid. Jajah. Nad haukusivad nagu koerad ja liputasivad "saba". Jooga, ma ütlen!

Teinekord on aga Musklimehed. Musklimeestel on vahel üks majasuurune kole masin abiks, millega muskli mõnnalt punni saab (peale imeliste pillide ja söögilisandite muidugi). Esimeses saates nentis prillidega musklimees, et selline aparaat võiks igaühel kodus olla, kes enese väljanägemise eest hoolitseda tahaks. No tutti-frutti, ausõna.

Siis on need kaks tüüpi kes õpetavad pättidele kuidas kakelda. Kägistamist õpetavad nad ka. "Kui kägistada ei saa, töötleme altpoolt." "Altpoolt töötlemine" tähendab nende retside keeles maaslamajale põlvega pähe või näkku udjamist. Välja näevad muidu teised nagu kenad noored inimesed.

Mul ei tule praegu meelde, kes kaks ülejäänud päeva ära sisustavad. Võimalik, et tantsiv neegritüdruk käib kah sama kategooria alla.

Kurat, september jäi vahele.