Linnuhooaja lõpetuseks. Alguses tulid tihased. Rasvased ja sinised. Väga viisakas rahvas - võtsivad terakese ja vuristasivad puu otsa seda nokkima. Kui sihvka keres tulid järgmise järele. Siis tulid rohevindid. Hoopis teine suhtumine - istusid toidumaja serva peal ja jahvatasid noka vahel teri peeneks, nii et kestad kahte kaarde laiali lendasid. Vahepeal kaklesivad omavahel ja teistega. Urvalinnud olid väga tarmukad. Istusid ka majas sees, aga erilist läbu ei korraldanud. Kui värki nappis, siis olid just urvalinnud need, kes sebisid endale vintide poolt laiali loobitud kraami seast veel söödavaid palasid, puhastasid aknalauda jne. Pelgasid inimest kah vast kõige vähem, nendega sai läbi akna mõnusalt tõtt vahtida. Hakid olid kõvad mehed kädistama, aga kui asja uurima läksin, panid kohe plagama. Jobud. Musträstas oli niisama napaka näoga. Siisikesed. Siisikeste lauakommete kohta ei oskagi ma kohe midagi eriti öelda. Nad tulid kõige hiljem ka, mõni nädal tagasi. Vat nii jah.
Aga küss on selles, et tiivulised ei loopinud mitte ainult minu rõdu seemneid täis, vaid ka alumiste naabrite rõdu on ää läbustatud. Nagu oleks mingi võimsamat sorti seemnepurse mu rõdul toime pandud. Piinlik lugu.
Pool tundi tagasi. Üks musta jopega mees sõitis pruuni jopega mehele kuuride juures lõuksi. Punase jopega mees vaatas niisama. Pruuni jopega mees seletas midagi ja näitas käega staabi poole. Musta jopega mees pani sinnapoole jooksu. Pruuni jopega mees seletas midagi aegajalt verd maha sülitades punase jopega mehele. Punase jopega mees seletas midagi pruuni jopega mehele. Osutasid arhiivi poole ja siis jälle staabi poole. Läksivad vasakule ära.
Just praegu. Musta jopega mees ja punase jopega mees tulid vasakult. Vaatasid kuuri otsa poole või arhiivi poole. Arutasid midagi. Taas vasakule ära.
Püüan teid edasisega kursis hoida.
LISA: Vahepeal müttasid kaks hallide jopedega meest staabi taga sitahunnikus ja tegid vist pilti.
Kallikesed. SIIT leiate sellekordse supernormaalse kevadpühatervituse. Paar aastat tagasi sai tehtud, ükspäev serverit sodist puhastades leidsin jälle üles. Elage hästi.
Mina panen nüüd pillid kotti, avan veini ja hakkan filmi vaatama. Adjöö!
Viimase aja poliitilised tõmblused on rahva poliitikast võõrandanud. Valija küsib endalt ja poliitikutelt, kas ja kellele kõike seda jama on vaja, kas poliitika saab üldse olla aus, korruptsiooniussist puremata ja kompetentne. Tavakodanik on nördinud! Rahu, pööbel, siit laulust leiate vastuse:
See oli vist suvel. Ma jõudin õhtul või varajasel öötunnil kohale. Läbi metsa oli vaja tulla, aga õnneks mitte ka väga pikk maa. Maja säras üleni tuledes, seest kostis muusikat. G. tuli mulle verandale vastu, mingi tossav klaasist kolb või toru käes. Kimus sealt suitsu ja kiitis ise, et vägev kraam, et teeb pea selgeks ja rõõmsaks ning ulatas aparaadi minu kätte. Selgeks ja rõõmsaks. No mis mul selle vastu olla saab. Imesin paar vägevat mahvi. G. veel seletas midagi, aga mul polnud mahti kuulata. Olin selge ja rõõmus. Ainult et jalad kippusid vimkasid viskama. Jalad nimelt tõusid vaikselt üles, nii et ma paralleelselt maaga asendi sujuvalt sisse võtsin ja vaikselt murule liuglesin. Nagu paber. Öises taevas sirasid tähed. Aga kui ma pisut pingutasin, oli seal justkui midagi veel. Pingutasin veel... Veel natuke... ja MAUHHH!!!! ...ühtäkki nägin ma tähtede taha. Tähtede tagune, kui teada tahate, on üks hiigelsuur kuppel, hall või pruunikas nagu herilasekong. Seal ei ole ei pime ega valge. Täitsa üleval tipus on mustmust auk. Kupli all lendavad valged linnud - peaaegu nagu kajakad, aga kuidagi nagu graatsilisemad või õrnemad. Ma ei saanud päris täpselt aru, aga tundus, et nad nagu ehitavad seda kuplivärki. Mõned neist lähevad aeg-ajalt musta augu kaudu "välja", mõned tulevad sealt tagasi siiapoole. Mis seal "väljas" on, seda ma veel ei tea.
Vat selline uni siis täna öösel. Teine osa oli veel, aga see ei puutu vist asjasse.
Pildistasin rõdult arhiivi kojameest. Samal ajal pidas miski värvuke paslikuks kaamera eest läbi pikeerida. Nüüd on nagu surnd lind hanges ja kojamees ämbriga läheb raibet üles noppima.
Ajah. Kui ma ükspäev N.-iga Selveris viina ostsin, küsis kassaneiu vanust tõendavat dokumenti. Siis vaatas mulle uuesti otsa ja ütles: "Ei, las olla pealegi..."
Eile käisime M-i ja N-kaga kintsis Stratosfääritüdrukut vaatamas. Selgus, et tegemist on lastefilmiga.
Telkust hakkas silma likööri "Kiiu Torn" uus imagoreklaam. Lugupeetud Remedia rahvas, kui te seda siin lugema juhtute, siis võtke hüva nõu kuulda - juhul kui soovite oma tootele ka rahvusvahelist edu, peaksite küll nimevahetusele mõtlema. Nimelt usun ma, et nimi "Kiiu Porn" peaks tagama teie kaubamärgile laialdase tuntuse ka piiri taga.
M.-iga tõdesime täna, et kui ta laseks ennast ELS-kulleriga homseks kella kaheks siia saata, läheks see maksma ca 115-120 krooni. Bussipilet paraku ca viis kümpi kallim. Minusuguse juraka saatmisel hinnavahet enam ei oleks. Niisiis, saledamad kodanikud, pange see kasulik nipu endale kõrva taha.
Ohoh, tundub, et vahepeal on märts saabunud. Tere märts.
Vaatasin parasjagu hommikukohvi juues akna taga teri nokkivaid rohevinte ja heietasin mõtteid seesinatse maailma ülesehituse ning jumaliku ettehoolduse üle kui trillianiplinn mind arvuti juurde naasma sundis. Ando oli saatnud ühe vahva lingi. Ma panen selle siia ka:
Tänasel pildil on kodumaa sünnipäeva puhuks tehtud ja ära söödud heeringatort "Isamaa ilu hoieldes." Ma ei taha mõeldagi, mis kõigest sellest ilust nüüdseks saanud on...
