Ma panin ta sinna vasakule supernormaalsete ritta ka juba. Olin Hoogerbrugge vahepeal täitsa ära unustanud. My bad, spank me, please. Luban, et ei tee seda enam kunagi.

Ja nüüd üks päevakajaline kaboomiteade: ilm.ee kuressaare ilmainffi kajastava lehe statusbari jälgides leiame me eest teate: "Kuressaare kaamera kolis. ~16:00 õhitakse kaunist vaadet häirivad katlamaja varemed". Kel huvi, eks see siis vaadaku. Kahju muidugi, et näiteks Kuressaare ainus "pilvelõhkuja" - veetorn, veebikaamerat segama ei jäänud, oleks palju efektsema vaatemängu saanud.

Ja veel. Natuke ikka nuriseks ka. Tsiteerin: "Õhitakse KAUNIST VAADET häirivad katlamaja varemed". Küsin: "Millisest KAUNIST VAATEST käib jutt"? See võpsik? Hm... Põlise kuressaarlasena tahaks linna kaitseks välja astuda ja kinnitada - on olemas ka mõni tiba kaunim Kuressaare vaade. Mida ma sest võpsikust ikka vaatan? Kus inimesed on? Kus on Auga-Mati, küsin ma!?!? Protesteerin!

Ma laulan seda laulu igal hommikul.

Teller pajatab Pro Kapitali majast. Seoses sellega oleks mul kah üks lugu, hakkasin seda Telleri juures juba kommentaari kirjutama, aga vaatasin et asi läheb pikaks kätte ära ja et mis ma ikka teise inimese lehte reostan. Tähendab - ma teen seda aeg-ajalt nagunii, nüüd hakkas südametunnistus millegipärast torkima.

Niisiis... Spot my Orbit

Tegelikult polegi mul just selle majaga suurt pistmist, aga üle Narva maantee Pro Kapitali maja vastas on üks sissekäik, mille "portikus" (jutumärkides sellepärast, et tegelikult pole see kellegi portikus) moodustub kividest, millel mõnesentimeetrine vahe vahel. Päris huvitav inff so far, eksole :p Haah!

Vot. Aga mul on sihuke mäng, et kui ma vahest sealt mööda lähen (ja ma vahel lähen, sest ma ju elan sealt kiviviske kaugusel) ning suu parasjagu närimiskummit pungil täis on, siis vormin ma kummist kuulikese ja asetan sinna ühe teatud kivi peale. Teinekord lähen mööda ja vaatan - näe, minu näts. Sõpradele ka hea näidata. Kuni lõpuks tuul või mõni kuri inimene selle minema pühib. Siis olen ikka tavaliselt uue pannud. Nüüd olen hooletu olnud ja nätsu koha peal haigutab kurb tühjus, aga kuna tundub, et sealkandis asjalikke inimesi veel on, siis peaksin nätsu jälle tagasi panema, inimestele vaadata. Minge siis millalgi mööda ja öelge mu nätsule paar head sõna, parem veel kui panete talle paarilise kõrvale. Spot my Orbit.

Tartu Õlletehas toob turule uue heleda õlle, mille igal pudelil on villimisnumber.

Siit annaks aretada ehk mingeid vahvaid numbrimänge. Et kes leiab näiteks sildi numbriga 02458865, on võitja, or something. Aga vägevam oleks mingi süsteem välja mõelda, et mul on mingi number ja ma olen siis kõva mees, aga kui sina leiad mingi kipama kombinatsiooni, on pall minu väravas. No mõtleme natsa, onju. Esialgu võiks teha nii, et kellel on suurem, see on kangem mees. (no aga eks see mäng käis ka enne Alekoki õlut juba)

(Saapuu OOKER, joka on vähän humalassa.)

Ooker (Heittää jonkin nyytin pöydän alle): Iltaa.
Amuss: Terve mieheen! Missäs kävit?
Ooker: Petuliassa.
Haan: Petuliassako?
Ooker: Sielläpä hyvinkin.
Haan: Mehän piiritämme sitä.
Kuuluttaja: Kuuntelette juuri kuunnelmaa "Taistelu Petulian herruudesta" /
LENTOKONE / Sisään saapui juuri toimittaja Ooker. Pysykää kanavallamme!
Ooker: En minä mitään piiritä.
Haan: Me olemme täällä odotelleet, että pääsisimme ryntäämään kaupunkiin, ja nyt käy ilmi, että sinä olet jo käynyt siellä! Miten se on mahdollista?
Ooker: Onko muurissa jotenkin vähän aukkoja vai?
Amuss: Ooker, mitä sinä teit Petuliassa?
Ooker: Nappasin viinaa.
Haan: Kenen kanssa?
Ooker: Petulian miesten kanssa.
Haan: Hehän ovat meidän vihollisiamme!
Ooker: Ehkä sinun vihollisia. Minua se ei hitustakaan kiinnosta, ja Holofernes saa vaikka hirttää itsensä munista.
Haan: Sinähän puhut ihan hirveitä. Kirjailija vielä. Mitä sinä oikein kirjoitat niihin sanomalehtiin?
Ooker: En kärpäsenpaskaakaan. Pyysinkö minä muka tänne komennusta? Minun pitäisi olla rintamakirjeenvaihtaja! Minä osaan kirjoittaa runoja! Runoja minä olen julkaissutkin. Ette te kuitenkaan ole niitä lukeneet, mutta niin se on. Mikä valistusupseeri minä olen? Minä en kirjoita niille riviäkään,
saavat erottaa ihan vapaasti. Ne idiootit! Minä olen litteraatti enkä mikään
lehtineekeri.

No loe ja imesta...

Ometi keegi, kes räägib ka olulistest asjadest. Imelikul kombel teeb seda üks koer.

Appike aga ehk on kapi sees?
Tõepoolest, tõepoolest, appikene
Selle tarvis siin ongi vist kapikene.

No mis sa hing veel tahad? Tuletab meelde aegu ammuseid, kui ma isegi veel kuulus poeet olin ja luuletasin:

all õues mälub rohtu keegi vissimuu
üle aasa kõrgub hiigel vahtrapuu
poisil mahlast põis on punnis
lehmal udar vastu maad

Tõepoolest, tõepoolest. See oli siis, kui ma veel TROXX olin, ehk siis millalgi kolm aastat tagasi. Ma nüüd nutan natuke.

As sa pagan, peaaegu oleks maha maganud! Miles'ile palju õnne sünnipäevaks! Respekt!

Ja Siil Udus on parim multa ever! Ei vaidle vastu. Jälle respekt!

1. Neljapäeval kohtusin Stockmanni juures Holmi. Ja just Holmi käest sain ma Bob Log III plaadi, mida ma praegu kuulan.

2. Ahjaa, pildist ka paari sõnaga - selle nimi on "autoportree part-pederastina", või midagi sellist. Homme peaksin ma maksavorstist voolima kosmosesüstiku mudeli, olen ju nüüdsest NASA palgal.

3. Ja SIIN on võimalik part-pederastiga chattida. NASA uusim leiutis.

4. Päris sassis sissekanne sai vist, või mis? No olgu siis seekord selline.

Ma olin ikka täitsa tühjust täis vahepeal, aga nüüd hakkab nagu jälle vaikselt midagi sisse koguma... Huvitav, et misasi see on, mis mind käimas hoiab ja millest ma aeg-ajalt tühjaks jooksen? Ja kui tühi on, siis ei suuda mõeldagi korralikult. Elada veel hädapärast suudab - tööl käia, kolleegidega vestelda ja nii, noh, teisi robotlikke toiminguid nagu hammastepesu ja söömine. Aga mõelda ei suuda. Vara magama ja hilja üles, et mõtlema ei peaks. Mingisugune eskapism.

Ood spordile. Üldiselt võis tervenemine alguse saada eilsest kossust. Jah, just. Sest kui sa trammis kaasinimest tõukad, siis tuleb sellest ilge jäma (just nimelt "jäma", mitte "jama"), aga kui sa kaitses kaasmängijale natuke kotipiiksu teed, on see võib-olla küll taunitav, ent suures plaanis siiski koosviibijate poolt mõistetav. Ning mõelda ei olegi palju vaja, rohkem käib asi instinktide ja reflekside pinnal, on vaja lihtsalt võita, milleks on vaja vastasmängijatele võimalikult palju meelehärmi valmistada (muidugi teatud reeglite piirides) ja see ON KURADI HEA! Nüüd saab meil suveks kossuaeg otsa ja ma olen seepärast natuke mures - ma võin hakata trammis inimesi tõukama. Tegelt ka.

Nädalavahetusel sai muidugi igasugu huumorit kah ja paar toredat piltigi tehtud, aga ma vist siiski säästan teid sellest. Iseennast ka. Iseennast eriti.

Erki räägib eesti blogimaastikust, aga tal on seal üks väike näpuviga sisse jäänud: nimelt pole tal mainitud vägevamate bloogide seas seda siin. Noh, noore inimese asi, pea laiali otsas ja aeg-ajalt lähevad mõned asjad meelest ära. Esimesel korral anname andeks. Pean omaltpoolt tunnistama, et tema blog on täitsa tore. Eks ta muidugi püüab endast targa inimese muljet jätta, aga nagu öeldud - noore inimese asi - see läheb ajapikku üle :)

 
BEFORE and AFTER
 

Sketchbook. Jah - võibolla tõesti ei saa kohe päris hästi aru, mismoodi seda raamatukest lehitseda, aga kui kord asi käpas, siis on naljakas ja hea. Minul küll oli.

Samal ajal meenus, et siia oli mul kah ju plaan kritseldada - õigemini panna koosolekute ajal kritseldatud lehekesi. Ma usun, et see oleks tänuväärt uurimismaterjal meie noortele psühholoogidele.

Spämmirindelt. Ometi kord pakutakse toodet, mida mul TÕESTI vaja läeks ja siis kirjas antud link ei tööta! Aga spämmin õige selle spämmi siia ka, sest minu arvates on tegemist Millegi-Vahvaga.

I have been receiving emails saying that I'm contributing to the "moral decay of society" by selling the Banned CD. That may be, but I feel Strongly that you have a right to benefit from this hard-to-find information. So I am giving you ONE LAST CHANCE to order the Banned CD! With this powerful CD, you will be able to investigate your friends, enemies and lovers in just minutes using the Internet. You can track down old flames from college, or you can dig up some dirt on your boss to make sure you get that next promotion! Or maybe you want a fake diploma to hang on your bedroom wall. You'll find addresses for companies that make these diplomas on the Banned CD. Need to disappear fast and never look back? No problem! Using the Banned CD, you will learn how to build a completely new identity. Obviously, the Powers That Be don't want you to have the Banned CD. They have threatened me with lawsuits, fines, and even imprisonment unless I stop selling it immediately. But I feel that YOU have a Constitutional right to access this type of information, and I can't be intimidated. Uncle Sam and your creditors are horrified that I am still selling this product! There must be a price on my head! Why are they so upset? Because this CD gives you freedom. And you can't buy freedom at your local Walmart. You will have the freedom to avoid creditors, judgments, lawsuits, IRS tax collectors, criminal indictments, your greedy ex-wife or ex-husband, and MUCH more!

Tere.
Üksikasjadel ei jõua peatuda, püüan suhteliselt lühidalt mõne märksõnaga kõik ära rääkida. Pildid aitavad kaasa... hm... või siis... pigem siiski mitte...

Laupäev. Kõigepealt suht hommikul kohe "The Mexican", mida ma näinud polnud. Siis Gerdo ja Kerstiga Püünsisse Melli ja Anu ja Aeti juurde. Grill. Õlu. Bacardi. Riis. Päike. Indiaca. Kana. Koss. Campari. Kook. Siga. Kännu Kukk. Jah, Kännu Kukk. Aet noppis kõikidel kellukatel õied ära ja loopis maha. Aet on alles väike. Millalgi tuli öö, ehkki kuu oli juba päev otsa taevas luuranud. Ma jõudsin koju tagasi.

Pühapäev. Kõigepealt suht hommikul kohe "Fear and Loathing in Las Vegas", mida ma näinud polnud. Nalja nabani. Siis Rutsiga Kalamaja poole ajama. Ootoot! Kõigepealt suht hommikul kohe helistasin emale, sest oli emadepäev. Nii, kus ma nüüd olengi... Ahjah, Rutsiga lonkisime majade vahelt läbi sadama poole, et sealt otse Kalamajja lõigata. Aga kõht oli tühi ja nii tegime esimese peatuse Citymarketis. Ma võtsin salatit ja ploomimahla. Veidi ploomimahla tilkus lauale ja mujale ka. Sellest räägib ka meie esimene pilt:

KLIKI PILDIL, ET NÄHA ROHKEM!

Okeika. Otse Citymarketi juurest saime mööda kaisid kenasti edasi. Pean tunnistama, et mulle meeldib see sadamakant väga. Plõksisin siin-seal paar pilti - tegevus, mis meid kohe turistide lahtrisse asetas ja nii andiski üks kutt meile mingi lesbishõu-striptiisi-masshaazhi-u.name.it-baari flaie... ee... jään nüüd hetkel hätta... no ütleme siis pealegi flaieri. Aga mis seal imestada - me näemegi ju välja nagu väga - shefi - välismaa - pändi - mehed - kes - otsivad - müüdavat - armastust :)

KLIKI PILDIL, ET NÄHA ROHKEM!

See flaier ei suutnud meid siiski meie esialgselt kursilt kõrvale kallutada. Niisiis - Kalamaja. Kalamajast leidsime me kollase ekskavaatori, mis oli parasjagu ametis ühe maja mahatõmbamisega. (sellest on ka pilt, aga ma ei viitsi seda panna) Me leidsime Aleksandr Bloki maja, me leidsime ukse, millele oli kirjutatud Jo-Jo, me leidsime, et Kalamaja on tore ja me leidsime Gerdo ja Kersti hoovist muru külvamas.

KLIKI PILDIL, ET NÄHA ROHKEM!

Ma ei taha Kersti pilti praegu siia üles panna, sest naiste piltidega peab ettevaatlik olema - neilt peab enne küsima, millist pilti tohib panna ja millist mitte, aga Kerstile kuulub eriline aplaus, sest just tema tegi kanasuppi, mida me siis sõime. Televiisorist tuli samal ajal miljonimäng. Nojah - siis läksime Rutsiga koju tagasi. Ma vaatasin telkust veel "Doktor Hollywoodi" Teate küll - ETV-st menufilm. Aga oleks võinud vabalt ka friigifilm olla. Oli tore pühapäev - kuu päev otsa taevas.

Esmaspäev. Jõudsin tööle kell... ee, no umbes ühetestkümne ajal. Tundus, et ühe projekti juures kuluks marjaks ära Pärnu Rannahotelli pilt. Kui ma kolleegidelt küsisin, et äkki kellelgi on, ütles Jürka, et... Startisime umbes kell kaks. Sõitsime Pärnusse, kus oli juba suvi ja palav nagu ahjus ja päris rõve ja päris mõnus. Tegime mõned vajalikud ja mõned mittevajalikud pildid.

KLIKI PILDIL, ET NÄHA ROHKEM!

Kui me siia tagasi jõudsime, oli maja juba enamvähem tühi. Sai natuke tööasju nokitud ja kui ma ennast üheksa ajal koju hakkasin sättima, ütles Rifkin (kes oli juba vahepeal kodus vist ja nüüd uuesti laekunud), et tundku ma parem elust rõõmu ja toogu paar õlli. Ma mõtlesin ka, et vahet ju pole, kuskohas ma seda lugu kirjutan, kas kodus või siin ja tõingi mõned. Ja nüüd on õhtu. Vasemalt kostab Rifkini-, ja paremalt Jürka klahviklõbinat. Natuke hakkab uni tulema. Ventilaator puhub. Masinad surisevad vaikselt. Aeg-ajalt sõidab tramm majast mööda. Ma arvan, et oli tore esmaspäev, aga varsti peaks koju minema, sest kui ma väga hilja peale jään, on nad platsis ja...

KLIKI PILDIL, ET NÄHA ROHKEM!

Ega midagi... Selline nädalavahetus oli. Kuu kogu aeg taevas.

Ma leidsin täna taas KIKKOMANi üles! Ah et miks ma mingi pagana sojakastmesaidi peale nii pöördesse lähen? Sest ma olen sojafetishist ja määrin seda... Või oot... ei... Pigem ikka seepärast et Kikkoman on superkangelane ja mitte vähe, miiittte vähe! Teda assisteerivad veel krevett ja banaan. Kass kah vilksatab läbi. Valides loetelust "_e" -lõpulisi, on ka inglisekeelsed subtiitrid all, et kogu seda poeesiat täiel rinnal nautida! Supernormaalne!

Ja veel. Kirjutades eelmises lõigus sõnu "määrin seda..." ja mõeldes, et kuhu siis üks korralik sojafetishist sojakastet määriks, tuli mulle meelde inglise keelne väljend "private parts" ja siis tuli mulle veel meelde, et "private" on ka nagu "reamees" ja "parts" on nagu härra peaminister ja kui härra peaminister läheks USAs sõjaväkke, oleks ta "private Parts", mispeale ma omaette muigasin. Ja kui ta erilist vaprust üles näitaks, tehtaks temast film "Courage Under Fire". Ei. Ma tahtsin öelda "Saving Private Parts". Mispeale ma muigasin veel kord.

Ma kuulan juba mitmendat õhtut enne magamajäämist jupikese Aleksei Turovskit. Ja pean nentima, et see üliväga tore on. Teate küll - haiguste ravi, pime tuba, raadio, kontrollitud jne.

Ja eile selle kuulamise ajal mõtlesin, et ma võiks, mokk töllakil, tundide kaupa kuulata kolme tegelast - eelpool nimetatud Aleksei, siis David Vseviov, ja Ain Lutsep. Ain on veel eriti kõva mees - ega teda ju sageli kusagil kuule, no ma mõtlen raadios, aga sellest hoolimata - mul on tunne, et kui kuuleks, siis ma kuulaks :)

Tulen mina kossu mängimast ja vägisi tuleb hea mõte pähe - Elektroonika peaksin ma oma tütrele nimeks panema, kui säherdune kunagi sündima peaks. Elektroonika Maaker. Soliidne. Rohkem polegi midagi.

iLoo. Kõlab päris hästi. Isegi väga hästi. Kuidagi supersulnilt. iLoo on Microsofti sõnutsi "the world's first Internet outhouse" ehk maakeelde ümber panduna siis lihtsalt internetisitamaja. No ma ei tea...

Tere kena hommikut! Siit siis väike ülevaade, mida usinad spämmerid on jõudnud öö jooksul saata:

/// 1. Hot teen lesbians.. Totally unsensored! webcams.. /// 2. FREE 30 day supply of Natural Force HGH - Look Younger and Lose Weight in 3 Weeks!!!! /// 3. Reduce Monthly Payments up to 50% /// 4. Super Spaghetti Pots /// 5. Lowest price on viagra guaranteed ! - START LIVING TODAY! /// 6. Horny men/women!Rhmo /// 7. I need to show off my body to someone! /// 8. Slow Down The Aging Process! /// 9. Reduce or eliminate common symptoms of PMS and Menopause /// 10. Why choose Inkjet Shopper? /// 11. Get Brand-Name Samples At Absolutely No Cost! /// 12. You have been selected to receive a free $10 McDonalds Gift Certificate!

Ja siis lõpuks oli ka üks kiri emalt. Tere ema! Why choose Inkjet Shopper? Sa ei tea? Mina ka ei tea. I need to show off my body to someone!

Ma ei tea mida see siin õigupoolest kujutama peaks, aga säärase tegelasega võite kohtuda Tallinnas Tina tänaval, kus ta, lill süles, istub. Ei, mu fotokas ei ole rikkis - ma sodisin igavusest sinna tiba tühja-tähja juurde.

Ja see on Raua22 (vist), mis on üks pagana supernormaalne maja. Tõsi - tänavapoolne külg ei lase seda eriti välja aimatagi, aga seda ainult esmapilgul. Kui õige nurga alt pilk katuse poole suunata, siis näeme me, et sinna oleks nagu maandunud viiekümnendate filmist pärit ufo. Kui minna majja sissepääsu otsima, siis, üllatus-üllatus, leiame eest kahe kena joonia sambaga ee... kuidas nüüd öeldagi... no nimetagem seda kasvõi miniportikuseks. Hhuhuh. Sisse pole ma veel julenud minna, aga kunagi kindlasti lähen, ronin katusele ja lendan ufoga Tuneesiasse.

Täna nägin ma unes Anu Saagimit. Me olime vist Saaremaal ja vist mu vanaema sünnipäeval. Vot nii. Spooky.

Näh! Vana pea ei pea ikka mõistust enam sees kinni - mõistust on vist lihtsalt liiga palju saanud viimasel ajal.

Ma alustasin oma blogijateed nendinguga (mida sõna?!?), et blogipidamine iseäranis Tartus ja tudengite seas popp paistab olevat. Ma olen olnud tudeng ja olen olnud Tartus aga mitte kunagi tartu tudeng. Ma olen lugenud Jaan Unduski raamatut Kuum ja minu ettekujutus Tartus tudengiks olemisest on selle Jaan Unduski raamatu lõhnaga.

Nüüd pean ma natuke mõtlema, et miks ma seda siia kirja üleüldse panema hakkasin. Lihtsalt sellepärast, et see raamat mulle riiulil sobrades näppu hakkas? Ei mäleta enam...

Nojah. Siin see siis on. Sai ju ennist lubatud. Või ei... pigem ähvardatud. Aga ma poleks seda hakanud üles panema, kui mul poleks midagi ühtlasi ka öelda olnud - Henrikul on taas telefon, mis pilte teeb. Robottolmuimejat mis ise tolmu imeb, teab juba kogu eesti rahvas. Aga minul oleks vaja hoopis telefoni, mis minu eest jutu ära räägiks.

Tere Ndugu. Meil muidu nii mahe maikuu tuli sedakorda vägeva tormiga. Kontor on meil siin selline huvitav, et seina ja rauast tugitala vahele pandud cd-torn kukub kõvema tuulega alla. Alumisele korrusele. Vot nii. Seinad liiguvad.

Eile sai käidud Ideaalkodu messil. Kohe kui ma taas tatrapatju nägin, sain aru, et olen neid siiski kogu aeg endale salamisi ihalenud. Nüüd magan tatrapadjal ja nendin, et on suhtkoht supernormaalne. Vähemalt esimese ööga võis küll rahule jääda - unenäod oli kah keskmisest huvitavamad, aga neil ma praegu pikemalt ei peatu. Tõsi, kunagi võiks seda siiski teha.

Siis vaatasin filmi About Schmidt. See oli huvitav film, sest see rääkis ühest mehest. Selle mehe nimi oli Warren Schmidt, aga ta nimi polegi antud hetkel kõige tähtsam, see võinuks olla ka näiteks Michael Schulz. Tähtis on hoopis see, et Warren Schmidt oli blogger või siis blogija, kuidas soovid, ainult et tema ei riputanud oma blogi worldwidewebi vaid saatis Tansaaniasse Ndugu Umbole.

Blogimine on mõnes mõttes huvitav asi küll jah. Mul on tunne, et võiks proovida paari erinevat lähenemist:

1. Kirjutada ette lood valmis ja siis püüda nende järgi elada
2. Elada huvitavamalt, et oleks millest kirjutada
3. Valetada nii et suu suitseb

Sest igavat blogi polekski ju nagu mõtet kirjutada. Ma rivistasin eile peale poeskäiku produktid aknalauale ja tegin neist pilti, eesmärgiga see pilt siia üles panna. Võibolla õhtul kodus panen ka. Ma pole vist enam normaalne.

ah jah, see ka veel:
Anarhismist XXI sajandil
Andres Aule intervjuu David Graeberiga